28.–29. sep­temb­ril 2025 kogu­neb maa­il­ma qua­dik­ros­si koo­re­kiht Heer­de Kamperweg’i raja­le, kus pee­tak­se täna­vu­ne FIM Rah­vus­tekross. Hol­lan­di­le oma­selt ootab võist­le­ja­id ras­ke ja sügav lii­va­ra­da, mida tun­neb häs­ti iga koha­lik, kuid mis on ala­ti kee­ru­li­seks kat­su­mu­seks külalis­te­le. Kamperweg’i raja pik­kus on 1980 meet­rit ning sel­le ras­ke lii­va­ga pin­nas muu­tub sõi­tu­de jook­sul pide­valt, mis tähendab, et sõit­jad pea­vad igal rin­gil leid­ma uusi lahen­dusi, kui­das kee­ru­li­sed kur­vid ja raja­l­õi­gud läbi­da. Raja­lõi­ku­de ette­ar­va­ma­tus ja pide­valt muu­tu­vad olud tee­vad Heer­des võist­le­mise eri­li­selt kur­na­vaks, kuid just see loob ka tõe­li­se väl­ja­kut­se, kus või­da­vad ainult kõi­ge tuge­va­mad. Ees­ti mees­kon­na A‑grupi sõit­ja, Karl Robin Ril­lo on Heer­des roh­kem kui aas­ta tagasi edu­kalt võis­tel­nud ja ise­loo­mus­tab rada nii: „Tege­mist on kind­las­ti väga ras­ke raja­ga. See on kii­re ja samas teh­ni­li­ne, puh­ka­mise või­ma­lust sel­lel rajal ei ole. Iga rin­gi­ga rada muu­tub – soo­ned süve­ne­vad ja sir­ge­tel on koha­ti tun­ne, just­kui sõi­daks raud­tee­röö­bas­tel. Sügav liiv paneb keha ning teh­ni­ka tõsi­selt proo­vi­le.“

Aga mil­li­sed tii­mid võik­sid sel­le aas­ta Rah­vus­tekros­sil olla poo­diu­mi­kon­ku­rent­sis?

Poo­diu­mi­mees­kon­da­de ennus­tus

USA – suur­fa­vo­rii­did

Amee­ri­klas­te koos­seis on mul­je­ta­val­dav: Joel Hetrick, Bryce Ford ja Chad Wienen. Hetrick on täna­vu­ne USA meis­ter, Ford lõpe­tas hoo­a­ja tei­se­na ning Wienen toob kaa­sa koge­mu­se, mis ula­tub pea kõi­gi suur­te tiit­li­võist­lus­te­ni vii­ma­se küm­nen­di jook­sul. USA on Rah­vus­tekros­sil ala­tes 2017. aas­ta­st olnud pidur­da­ma­tu jõud, võt­tes või­du igal kor­ral, kui nad on star­dis olnud. Mida­gi muud kui jär­je­kord­ne esi­koht oleks nen­de jaoks ülla­tus ning kao­tus tähen­daks lau­sa aja­loolist taga­si­löö­ki.
Kui­das saa­vad amee­ri­kla­sed hak­ka­ma Hol­lan­di lii­vas? Mäle­ta­me häs­ti, kui­das USA koon­dis sõi­tis edu­kas süga­val pin­na­sel 2018. aas­tal Taa­nis Sla­gel­se ja 2019. aas­tal Sak­sa­maal Schwed­ti rajal 9‑tolliste reh­vi­de­ga, kuid Heer­de süga­vas lii­vas tuleb kind­las­ti lei­da uus stra­tee­gia – suu­re­mad reh­vid on siin möö­da­pääs­ma­tud.

Hol­land – kodu­pub­li­ku tugi

Kodu­ra­jal võist­le­vad Julian Veld­man, Mike Ver­bo­ven ja Mike van Grins­ven. Kõik kolm kuu­lu­vad Hol­lan­di meist­ri­võist­lus­te esi­rit­ta, kus poo­diu­mi­ko­had on iga­päe­va­ne reaal­sus. Van Grins­ven saa­vu­tas täna­vu EMX-sar­jas kol­man­da koha ning tões­tas, et suu­dab ka rah­vus­va­he­li­ses kon­ku­rent­sis tem­pot teha. Eel­misel aas­tal samal rajal jõud­sid kõik kolm hol­land­last esi­kuui­kus­se – ja kui­gi van Grins­ven ei saa­nud ter­vi­se­prob­leemi­de tõt­tu tei­ses sõi­dus star­ti tul­la, oli ta esi­me­ses sõi­dus liid­ri­te seas.

Miks Hol­lan­dit favo­rii­diks peame? Tege­mist pole mit­te ainult kii­re­te sõit­ja­te­ga – nen­de jaoks on Heeer­de rada ja sar­na­sed Hol­lan­di lii­va­ra­jad iga­päe­va­ne reaal­sus. Just sel­lis­tel pin­nas­tel nad tree­nivad ja võist­le­vad­ki, mis annab kodu­pub­li­ku val­ju toe­tu­se kõr­val veel ühe olu­li­se eeli­se. See­tõt­tu on neil sel­ge või­ma­lus USA ülem­või­mu kõi­gu­ta­da.

Ees­ti – noo­rus­lik väl­ja­kut­su­ja

Karl Robin Ril­lo, Ras­mus Sõna ja Kevin Saar moo­dus­ta­vad tii­mi, kel­lelt ooda­tak­se meda­lit. Saar on täna­vu näi­da­nud väga head kii­rust ja kin­ni­ta­nud oma posit­sioo­ni maa­il­ma tipp­sõit­ja­na. Ril­lo tegi eel­misel aas­tal Heer­des kaks mul­je­ta­val­da­vat sõi­tu – esi­m­ese lõpe­tas tei­se­na ning tei­ses oli samu­ti tei­sel kohal, kuni kat­kes­ta­mise­ni. Kui­gi vigas­tus on tema käes­ole­va hoo­a­ja teist poolt var­ju­ta­nud, on tema potent­siaal endi­selt vaiel­da­ma­tu. Sõna on see­vas­tu tei­nud hoo­a­ja jook­sul kind­la sam­mu edasi, lisa­des oma sõi­tu sta­biil­sust ja tem­pot. See kol­mik ühendab noo­rus­li­ku ulju­se ja võit­lus­vai­mu ning vähe­sed kaht­le­vad, et Ees­ti kuu­lub kind­lalt poo­diu­mi­kon­ku­rent­si.

Mus­tad hobu­sed – kes võivad kaar­te sega­da?

Kui eel­ne­valt mai­ni­tud tii­mid on sel­ged favo­rii­did, siis järg­mis­tes mees­kon­da­des lei­dub kind­las­ti mõni väga tugev sõit­ja, keda toe­ta­vad kor­ra­li­kud kesk­mi­kud. Kui kõik kla­pib, võivad just nemad sega­da meda­li­pre­ten­den­ti­de plaa­ne.

Prant­sus­maa

Prant­sus­maa mees­kond oli vii­ma­sel het­kel sun­ni­tud mees­kon­nas muu­da­tu­se tege­ma, kui Cle­ment Bruni end PDV72 võist­lusel vigas­tas ja tema ase­mel sai koon­di­ses­se koge­mus­te­ga, 33. aas­ta­ne Benoit Berou­di­aux. Lisaks tal­le on tii­mis Romain Col­le­at­te ja Pab­lo Vio­let. Sel­gelt peab siin sil­ma peal hoid­ma Pab­lo Violet’il, kes on 2024. aas­ta maa­il­ma lii­va­sar­ja kari­ka võit­ja ning samal, 2024. aas­tal saa­vu­tas ka legen­daar­sel Le Touqet’ lii­vak­ros­si kest­vus­sõi­dul või­du. Vio­let on end kor­du­valt tões­ta­nud Prant­sus­maa ran­nakros­si­del, olles pide­valt esi­rin­nas. Ka Col­le­at­te ja Berou­di­aux on lii­va­rada­del kii­red, olles osa­le­nud lii­va­sar­ja­des ja kogu­nud häid koh­ti. Rah­vus­tekros­si ja suur­võist­lus­te koge­must on kol­mi­kust siis­ki vaid Violet’il, kuid kui mees­tel peab närv ja teh­ni­ka vas­tu, siis võib sel­lest koos­sei­sust ooda­ta suu­re­pä­rast tule­must, mis neid poo­diu­mi­le viib.

Nor­ra

Lars Alseth Hol­men, Christop­her Tve­råen ja Tarald Hel­le­bust on vii­mas­te aas­ta­te jook­sul are­ne­nud kind­laks mees­kon­naks. Tve­råen on kor­du­valt suut­nud võist­lus­tel sõi­ta maa­il­ma tippu­de­ga samas tem­pos, Hol­men on aga koge­nud ja sta­biil­ne – ta on sar­na­selt Tve­råe­ni­le enam kui küm­me aas­tat osa­le­nud Euroo­pa tiit­li­võist­lus­tel. Lii­vas pole nor­ra­la­sed tii­mi­na küll sama karas­tu­nud kui näi­teks hol­land­la­sed, prants­la­sed või eest­la­sed, ent nen­de tuge­vu­seks on jär­je­pi­de­vus ja kin­del tak­ti­ka. Hel­le­bust on Heer­des varemgi sõit­nud, 2024. aas­ta EMXil lõpe­tas ta tei­se küm­ne algu­ses. Kui ta suu­dab vas­tu­pi­da­vust hoi­da, Hol­men teha sta­biil­se sõi­du ja Tve­råen näi­tab oma kii­rust, võib Nor­ra end vabalt ka poo­diu­mi­le pres­si­da.

Argen­tii­na

Pab­lo Vera, Jose Guer­ra ja San­tia­go Calien­do on Lõu­na-Amee­ri­ka lii­va­kooliga sõit­jad. Vera on uni­ver­saal­ne kros­si­mees, kes on osa­le­nud nii PDV kest­vus­sõi­dul kui ka Amee­ri­kas. Jose Guer­ra on koge­nud rah­vus­tekros­si­de osa­le­ja, kes on Euroo­pa pin­na­sel star­ti­nud 2017., 2018., 2019. ja 2023. aas­tal. Ta tun­neb end lii­va­rada­del muga­valt ning tema tak­ti­ka­li­selt küps sõi­dus­tiil ja vas­tu­pi­da­vus võivad osu­tu­da väärt trum­biks – näi­teks või­tis ta 2018. aas­tal Sla­gel­ses oma sõi­du Jeffrey Rastrel­li ees. Mil­li­ses vor­mis on vete­ra­nid täna, näi­tab juba rah­vus­tekros­si näda­la­va­he­tus, kuid kol­mas sõit­ja Calien­do lisab tii­mi noo­rus­lik­ku pea­le­hak­ka­mist, olles karas­tu­nud ran­nakros­si­des. Sel­ge on see, et kui kõik kolm suu­da­vad oma tuge­vu­sed maks­ma pan­na, võivad argen­tiin­la­sed reaal­selt poo­diu­mi ukse­le kopu­ta­da.

Läti

Kār­lis Nei­ja, Kār­lis Lizan­ders ja Rei­nis Bicans ei ole veel meda­li­soo­si­kud, kuid areng on ilm­ne. Nei­ja lõpe­tas täna­vu­se EMX-sar­ja üld­ar­ves­tuses kõr­gel nel­jan­dal kohal, tões­ta­des, et suu­dab Euroo­pa tippu­de­ga tem­pos püsi­da. Ka Bicans on tei­nud tuge­va sam­mu edasi. Küsi­mus on, kas ras­kel lii­va­ra­jal suu­de­tak­se tuua kolm üht­last tule­must. Kui kon­ku­ren­ti­del juh­tub taga­si­löö­ke ja lõu­na­naab­ri­tel õnnes­tub kõik plaa­ni­pä­ra­selt, ei saa välis­ta­da ka nen­de pää­su poo­diu­mi­heit­lus­se.

Aut­sai­der-tii­mid – väär­tus­li­kud punk­ti­nä­pis­ta­jad

Sak­sa­maa

Luca Stil­ler, Jor­di Nic­las Gieler ja Manfred Zienec­ker esin­da­vad Sak­samaad. Indi­vi­duaal­selt on nad EMX-sar­jas ja koha­li­kel võist­lus­tel näi­da­nud koha­ti head kii­rust, kuid suu­re­pä­ra­seks tule­mu­seks jääb mees­kon­nal ter­vi­ku­na siis­ki tem­post vaja­ka. Eran­diks sel­les tiims on sel­gelt Zienec­ker, kes mis­tahel pin­na­sel võis­tel­des on näi­da­nud suu­re­pä­rast kii­rust. Ta on aktiiv­selt kaa­sa tei­nud ka Hol­lan­di meist­ri­võist­lus­tel ning olnud seal sage­li poo­diu­mi­kon­ku­rent­sis ja mit­med eta­pid võit­nud. Ka Gieler ja Stil­ler on sel hoo­ajal aren­gu läbi tei­nud. Poo­dium mees­kon­na­le on ilm­sel­gelt lii­ga kõr­ge siht, kuid hea õnnes­tu­mise kor­ral võib Sak­sa tii­mi näha esi­kuui­ku ukse­le kopu­ta­mas.

Bel­gia

Bel­gia koon­dist esin­da­vad Jur­gen Nouwen, Dirk Schel­f­hout ja Jan Vlaey­mans. Kui­gi Belg­la­sed tun­ne­vad end samu­ti lii­va­rada­del kodu­selt, siis koon­di­sel sära­vaid täh­ti kah­juks esi­le tuua ei ole. Vlaey­mans on ilm­selt tii­mi tuge­vaim sõit­ja ja asub prae­gu Hol­lan­di meist­ri­võist­lus­te arves­tuses kol­man­dal kohal. Nouwen on pika koge­mu­se­ga, teeb samu­ti sel aas­tal kaa­sa Hol­lan­di meist­ri­võist­luseid, kuid seal on tule­mu­sed pigem küm­ne pii­ri­mail ning siin­se­te­le Hol­lan­di koon­dis­las­te­le jääb ta tuge­valt alla. Schel­f­hout on koon­dist varem kahel kor­ral esin­da­nud ja Vlaey­mans on koon­di­se rida­des olnud ala­tes 2017. aas­ta­st. Hea õnne kor­ral või­me Bel­gia koon­dist siis­ki esi­küm­nes või ise­gi esi­kuui­ku pii­ri­mail koha­ta.

Itaa­lia

Nico­lo Roag­na, Loren­zo Taricco ja Pat­rick Tur­ri­ni on sel­le aas­ta koos­seis. 2024. aas­tal jõu­dis Itaa­lia mees­kond poo­diu­mi­le, kuid täna­vu sõl­tub pal­ju just Tur­ri­nist, kes on näi­da­nud head mine­kut ka lii­va­rada­del (näi­teks Mado­na EMXil). Ilm­sel­gelt ei ole Heer­de ras­ke rada pea­mi­selt kõva pin­na­se­ga rada­del üles kas­va­nud itaal­las­te­le meelt­möö­da. Samu­ti pole ei Roag­na ega Taricco suut­nud tiit­li­võist­lus­tel sil­ma pais­ta. See­ga on Itaa­lia pigem aut­sai­der, kuid Tur­ri­ni indi­vi­duaal­sed tule­mu­sed võivad tuua tii­mi­le koha esi­küm­nes.

Iiri­maa

Mark McLer­non on Iiri­maa vaiel­da­ma­tu lii­der ja tema enam kui küm­ne­aas­ta­ne koge­mus võib anda tii­mi­le mõned head tule­mu­sed. Küsi­mus on aga sel­les, kas Hol­lan­di sügav liiv tal­le sobib. Kyle Murphy ja Emma Wray on pigem taga­si­hoid­li­ku­mad, mis tähendab, et mees­kon­na edu sõl­tub pea­mi­selt McLer­no­nist. Rea­list­lik siht on koht esi­küm­nes, kuid ena­mat on ras­ke loo­ta. Mär­ki­mist vää­rib, et Emma Wray on Slo­vak­kia esin­da­ja Lau­ra Mitá­šo­vá kõra­val üks kahest nais­sõit­jast täna­vu­sel rah­vus­tekros­sil.

Lee­du

Rena­tas Jego­ro­vas, Laury­nas Mika­laus­kas ja Gedi­mi­nas Vol­ka­vicius on Lee­du esin­da­jad. Rah­vus­va­he­lis­tel rada­del sõi­da­vad nad ena­mas­ti kesk­mi­ke­na. Üksik­sõi­tu­des esi­küm­ne pii­ri­mai­le jõud­mi­ne on mees­te­le jõu­ko­ha­ne, kuid roh­ke­mat kui tugev koht esi­küm­nes on lee­du­ka­te puhul ras­ke ette kuju­ta­da.

Suurb­ri­tan­nia

Dafydd Davies, Mur­ray Gra­ham ja Carl Bunce sõi­da­vad Suurb­ri­tan­nia lipu all. Reaal­selt on kon­ku­rent­si­või­me­li­ne vaid Davies, kuid temal on lii­va­rada­del vähe koge­must. Bunce on koon­dist esin­da­nud varem, 2017. aas­tal Itaa­lias Cin­go­lis, kus lõpe­tas mõle­mas sõi­dus esi­küm­ne pii­ri­mail ja koge­must Bunce’il on — 40. aas­ta­ne sõit­ja on nel­ja­rat­ta­list roo­li­nud üle 30 aas­ta ja vii­mas­tel aas­ta­tel ka ran­nakros­se kaa­sa tei­nud. Gra­ham on rah­vus­tekros­si­del mees­kon­na liik­meks olnud 2016., 2019. ja 2023. aas­tal ning osa­les ka 2024. aas­ta EMX-eta­pil Heer­des, ent kon­ku­rent­si­või­me­list mine­kut ei suut­nud näi­da­ta. Kui Davies õnnes­tub, võib mees­kond püsi­da kesk­mises punk­ti­kon­ku­rent­sis, kuid ilma täna­vu­se Euroo­pa meist­ri­võist­lus­te võit­ja Har­ry Wal­ke­ri­ta on poo­dium nen­de jaoks kau­ge.

Tšeh­hi

Jiří Brhel, Tadeáš Rej­dik ja Adam Tuček on noo­red ja ambit­sioo­ni­kad, kuid seni pole nad rah­vus­va­he­li­ses kon­ku­rent­sis poo­diu­mi­kon­ku­rent­si sek­ku­da suut­nud. Ülla­tusi ilm­selt Tšeh­hi mees­kon­nalt ooda­ta ei ole ja neid sõit­ja­id esi­küm­ne kon­ku­rent­sis ei näe.

Poola

Damian Rajczyk, Roman Gwiaz­da ja Tomasz Jam­roży selts­kon­nast on kii­re­maid tule­mu­si näi­da­nud Roman Gwiaz­da. Damian Rajczyk on üle 10 aas­ta qua­di sõit­nud ja omab üks­ja­gu koge­mu­si nii lii­va kui kest­vus­sõi­tu­de poo­lest. Samu­ti on vete­ra­ni staa­tu­se­le lähe­ne­mas Jam­roży, kes on üle 10. aas­ta qua­di sõit­nud. Võib siis­ki arva­ta, et mees­kon­nal jääb ter­vi­ku­na kii­rus­test puudu ning esi­küm­nes­se tulekuks ei pii­sa vaid Gwiaz­da esi­tu­sest ja võib arva­ta, et üle­jää­nud mees­kond piir­dub pigem punk­ti­kohta­de­ga tei­ses küm­nes.

Slo­vak­kia

Mic­hal Far­ka­šovs­ký, Lau­ra Mitá­šo­vá ja Mic­hal Kimer­ling on Slo­vak­kia esin­da­jad. Kui­gi tii­mis on taht­mist ja ambit­sioo­ni, jääb kii­ru­sest tipp­ta­se­mel puudu. Pigem on nen­de jaoks suu­rim võit kõik sõi­dud lõpuni teha ja väärt rah­vus­va­he­li­ne koge­mus saa­da. Nagu ülal mai­ni­tud, siis Slo­vak­kia tii­mis osa­leb sel­le rah­vus­tekros­si tei­ne nais­võist­le­ja, Lau­ra Mitá­šo­vá.

Kel­lel sil­ma peal hoi­da?

All ole­me väl­ja too­nud iga gru­pi 6–7 tuge­va­mat sõit­jat, kel­lel sil­ma peal hoi­da.